V . TÄHKKA PSÜHHOANALÜÜTILINE ISIKSUSE ARENGUTEOORIA  

Oma elus ja töös inimestega puutume tihti kokku järgnevate küsimustega:

  • Miks ta nii käitub?
  • Kust see reaktsioon tuleb?
  • Mida ma peaksin tegema seoses küsimustega, mis puudutavad keerulisi kliente, kolleege, tuttavaid või pereliikmeid?

Soome psühhiaater ja psühhoanalüütk Veikko Tähkka on loonud väga tervikliku ja praktilise lähenemise inimese arengule alates sünnist täsiskasvanu eani – mis peab juhtuma arengus, et nn.mina ja sina eralduks ja kasvaks piisavalt individuaalne isiksus.

Viimased arengud süsteemsesteooriason lubanud meil avastada uusi võimalusi, kuidas seletada meeskonna ja perekonna dünaamikate  omavahelisesi seoseseid. Läbi süsteemse lähenemise on võimalik avastada nn. „peidetud“ dünaamikaid, mis näitavad, et palju probleemid, mis toimivad tööelus, tulenevad otseselt oma peresüsteemis kogetust ja õpitust, kuidas me valime just need ametid ja töökohad, „lõimumised“ oma isikliku süsteemiga, asendused ning ohver-agressor dünaamikad

Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele hakkabki vastama antud koolitus, mis peamiselt põhineb V. Tähkka arenguteoorial.

Teemad, millest räägime:

  • Tähkka arenguteooria
  • Arenguteoorial baseeruvat meele arengu ja isiksuse struktuuride (tüüpide) käsitlus
  • Meele arengu tsüklid
  • Kaitsed, blokid ja arengud, kui midagi juhtub nn. normaalsetel inimestel
  • Hõre meel, piiripealne, neurootilene meel ja küps autonoomia
  • Mida teha ja kuidas käituda erinevate isiksusestruktuuridega
  • Konkreetsete toimetulekuvõtete ja -tehnikate õppimine hõreda meele, piiripealse ja neorootilise isiksusega toimetulekuks

KÜSI LÄHEMALT: 

ORGANISATSIOONIDE JA MEESKONDADE SÜSTEEMSED SEADUSED NING VARJATUD DÜNAAMIKAD

Mõnikord seisavad organisatsioonid ja meeskonnad silmitsi erinevate probleemidega: ei toimu piisavat arengut, hoolimata sellest, et teatakse hästi, kuhu on vaja liikuda. Töötajad on pidevalt konfliktis, nad lahkuvad näiliselt ilma tegeliku põhjuseta jne.  Milles võiks küsimus olla? Ratsionaalne analüüs võib  anda meile ainult osalised suunad või näidata mingit osa probleemist, kuid see ei näita meile mitte kunagi üldpilti.

Millised organisatsioonid meid tegelikult võluvad?

Märksõnad on siin varjatud dünaamikad ja tasakaal.

Viimased uuringud ja arengud selles valdkonnas lubavad meil avastada uusi võimalusi, kuidas organisatsioonid ja meeskonnad arenevad. Läbi süsteemse lähenemise on võimalik avastada peidetud dünaamikaid, mis sisalduvad organisatsioonide toimimises.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ja mõista avatud ning varjatud dünaamikaid organistasioonide ja meeskondade arengutes.

Teemad, millest räägime:

  • „Kord“ organisatsioonis ja meeskonnas
  • Organisatsioonide ja meeskondade käsitlused peavoolu teooriates
  • Avatud ja varjatud dünaamikad
  • Varjatud dünaamikate põhjused ja kandjad meeskonnas
  • Diagnostilised küsimused korra ja korratuse määramiseks
  • Arenguringid
  • Sotsiomeetria meeskonnas
  • Dünaamikate mõjutamisvõimalusi
  • Enda sisemised “varjatud” dünaamikad: valesangar, taagakandja, patuoinas, narr, nähtamatu laps – kuidas need isiksusetüübid tekivad (nende lapsepõlv ja kujunemislugu) ja kuidas nad käituvad töö juures

KÜSI LÄHEMALT:

COAHINGU TEHNIKAD JUHENDAMISVAHENDINA

Juhid, õpetajad  ja teised inimestega tegelevad kutsed ning ametid vajavad oma igapäevases töös coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate või klientide või ka õpilaste arengut ja tulemuslikkust.

Coachivat juhtumisstiili kasutav professionaal kasvatab inimestes eneseusku, motivatsiooni ning neid toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem ning suurem ametialaselt.

Teemad, millest räägime:

  • Coachingu põhimõtted ja töömeetodid, miks see on vajalik
  • Coaching ja coachiv juhtimisstiil
  • Coachiva juhtimisstiiliga kaasas käivaid uskusmuse ja hoiakuid
  • Coachingu protsessi ülesehitus ja selle juhtimine
  • Saada teada, kuidas coachiv juhtimisstiil mõjub töötajate motivatsioonile
  • Õppida delegeerimisoskusi ning kuidas panna oma töötajad oma tegevuse ja otsuste eest rohkem vastutama
  • Õppida konkreetseid coachivaks juhtimisstiiliks vajalikke tehnikaid
  • Aktiivset kuulamist ja jõstav küsimuste esitamine
  • GROW-mudel ja põhjalik küsimuste esitamise võrgustik
  • Väärtuste süvanalüüs ja nende juhtimise mudel
  • Delegeerimise põhimõtted
  • Eric Berne’i suhtlemistasandid – kas küsimused ja reaktsioonid tulevad vanemlikult, täiskasvanu või lapse tasandilt
  • Kuidas panna kastist välja mõtlema ja suurelt tegutsema

Mida ja kuidas teeme?

Koolitus on üles ehitatud tõestatud teoorial ja paindlikel praktilistel harjutustel. Osaleja arendab enesereflektsiooni ja õpib tagasisidestama teisi.

KÜSI LÄHEMALT:

KOVISIOONI ÕPE

Kovisioon on kliendijuhtumite struktureeritud käsitlemine kolleegide või juhtumit ühendavate spetsialistide grupis. Kovisiooni viib läbi kovisiooni juhendaja, kes on vastavate oskustega kollektiivi poolt volitatud töötaja. Kovisioonigrupp toimub kokkulepitud regulaarsusega ja selle eesmärgiks on leida keerulistele kliendijutumitele toimivaid lahendusi. Struktureeritud  meetodid aitavad fookuses hoida juhtumid ja professionaalsed oskused, mitte tegeleda omavaheliste suhete, hoiakute, üldiste arenguküsimuste jm sellisega, mille jaoks saab korraldada eraldi koosolekuid.

Koolituse eesmärgiks on: koolitada ühest organisatsioonist või eriala ühendusest välja inimesed, kes oskavad juhendada kovisiooni gruppe oma valdkonnapõhiste keeruliste juhtumite lahendamiseks.

joonis6

Koolituse läbivateks lähenemisviisideks on tegevuslikud supervisioonimeetodid, mida kombineeritakse teiste tehnikate ja mudelitega.

Programmi läbimise tulemusena osaleja:

  1. Mõistab kovisiooni põhimõtteid ja selle kasutamist vaimse tervise hoidjana süsteemis.
  2. Teab erinevaid juhtumipõhiseid supervisiooni mudeleid ning oskab neid rakendada.
  3. Oskab juhendada kovisiooni gruppe  ja kovisooni sessiooni.
  4. Teab kriisisekkumise võtteid.

Sihtgrupiks on professionaalid, kes töötavad ametites ja organisatsioonides (tervishoid, haridus, sotsiaal- ja ka ärivaldvaldkonnad), kus igapäevatööga seotud kliendijuhtumid nõuavad tihti kiiret kollegiaalse juhendamise süsteemseid oskusi ilma väljastpoolt superviisorit vm spetsialisti kasutamata.

Kursus koosneb omavahel loogiliselt seotud päevadest või moodulitest ja teemad on järgnevad:

  1. Kovisiooni läbiviimise  põhimõtted, kovisiooni juhendaja kompetentsimudel, kovisiooni  süsteemi  loomine oma   organisatsiooni  jaoks. Struktureeritud supervsiooni baasmudel.
  2. Kovisiooni sessiooni juhendamine ja meeskonna juhendamine. Struktureeritud supervisiooni mudel, kui juhtumil on palju omanikke.
  3. Keerulise juhtumi konstellatsioon kovisioonis ja  supervsiooni struktureeritud paarismudel.
  4. Isiksuse baasstruktuurid. Kriiside ja akuutsete ning kriisijuhtumite juhendamine.
  5. Kovisiooni juhendaja isiksuslik areng.
  6. „Konteiner“ mudeli ja 6-mütsi mudeli kasutamine emotsionaalselt laetud olukordades. Süsteemne supervsisiooni mudel ja  supervsiooni  struktureeritud kolmik- mudel.
  7. Kovisiooni juhendamise  praktiline demonstreerimine, supervisioon ja kokkuvõtete tegemine.
joonis7

Kursuse käigus kasutatavad õppemeetodid on: loengud, grupitööd, arutelud, rollimängud, projektitööd, üksteise juhendamine, supervisioon. Koolitustel antavad ülesanded on praktilise suunitlusega – vastates küsimusele, kuidas saadud teadmisi rakendada reaalses tööelus.

KÜSI LÄHEMALT:

ORGANISATSIOONI VÕI MEESKONNA ARENGUPÄEV

Aastatel 2014-2016 viis Gallup läbi uuringu „State of the Global Workplace“. Nimetatud uuringust selgub, et Eestis töötab pühendumusega ainult umbes 20%, mittepühendunuid on umbes 65% ja aktiivselt vastutöötavaid on umbes 15% täistööajaga töötajatest vanuses 23-65 aastat. Kui võtta aluseks 2018. aastal Eestis tehtud uuring, siis tänaseks on pühendunute osakaal veelgi vähenenud.

Siin võib abiks olla organisatsiooni või meeskonna arengupäev. Arengupäev on organisatsiooni, juhtmeeskonna või osakonna aja mahavõtmine oma kõige olulisemate ja strateegiliste küsimustega tegelemiseks. Võimalik osavõtjate arv 6-120.

Arengupäeva eesmärk on tõsta organisatsiooni või meeskonna toimimise tõhusust. Teemad:

  • Töö organisatsiooni või meeskonna eesmärkidega ja koostöökokkulepetega
  • Töötajate kaasamine  hetkeolukorra analüüsi – oma ressursside ja takistuste läbimõtestamine
  • Parendusettepanekute väljatöötamine
  • Omavahelise kommunikatsioonisüsteemide parendamine
  • Infoliikumise tõhustamine
  • Eesmärkide, rollide ja üksteisele ootuste selgitamine
  • Tegutsemisplaan edaspidiseks

Arengupäeva tulemusena:

  • Saavad töötajad positiivse laengu ja anda oma panuse firma arengusse
  • Mõjub energetiseerivalt ja kosusetunnet tõstvalt
  • Tekib koostegemise tahe ja kõik saavad kaasa mõelda
  • Tekib sünergia ja saadakse kinnitust, et kolleegid on suurim vara ningainult ise saab ettevõtte käekäiku paremaks muuta
  • Igaüks saab oma ideedega lagedale tulla ja panustada organisatsiooni positiivsesse arengusse
  • Arengupäev laiendab silmaringi ja viib kurssi organisatsiooni tausta ning erinevate töötajatega – see on hea nii töötajate kui ka organisatsiooni moraalile

KÜSI LÄHEMALT:

KLIENDITEENINDUS KONSTELLATSIOONIDE JA PSÜHHODRAAMA VÕTMES

Aastatel 2014-2016 viis Gallup läbi uuringu „State of the Global Workplace“. Nimetatud uuringust selgub, et Eestis töötab pühendumusega ainult umbes 20%, mittepühendunuid on umbes 65% ja aktiivselt vastutöötavaid on umbes 15% täistööajaga töötajatest vanuses 23-65 aastat. Kui võtta aluseks 2018. aastal Eestis tehtud uuring, siis tänaseks on pühendunute osakaal veelgi vähenenud.

Siin võib abiks olla klienditeeninduskoolitus. Antud klienditeeninduskoolitus läheneb teemale mittesterotüüpsel viisil – tööriistadeks on lisaks teoooriale väli, lava, inspiratsioon, teenindusolukorrad, loovus ja spontaanus.

Kasutame konstellatsiooni- ja psühhodraama meetodeid.

Teemad, millest räägime:

  • Teeninduse põhimõtted ja kliendi sügavamad vajadused peale toote või teenuse
  • Mida on vaja sügavamaks kontakstiks kliendiga
  • Mis on käitumisekonserv ja ms on tõeline spontaansus
  • Kuidas ja miks tekib põrkumine ja konflikt teeninduses
  • Mis teeb teenindusest elamuse

Mida ja kuidas teeme?

  • Paneme väljale või lavale teenendussituatsioonid ja vaatame, kuidas reageerib väli teatud tüüpi teenidaja käitumisele või tegevusele
  • Treenime rollivahetuste kaudu arusaamist kliendis toimuvast ja oma käitumise kohandamist ning paindlikkust vastavalt sellele infole

KÜSI LÄHEMALT:

MEESKONNATÖÖ KONSTELLATSIOONIDE JA PSÜHHODRAAMA VÕTMES

Aastatel 2014-2016 viis Gallup läbi uuringu „State of the Global Workplace“. Nimetatud uuringust selgub, et Eestis töötab pühendumusega ainult umbes 20%, mittepühendunuid on umbes 65% ja aktiivselt vastutöötavaid on umbes 15% täistööajaga töötajatest vanuses 23-65 aastat. Kui võtta aluseks 2018. aastal Eestis tehtud uuring, siis tänaseks on pühendunute osakaal veelgi vähenenud.

Siin võib abiks olla meeskonnatöö koolitus. Antud meeskonnatöö koolitus läheneb teemale mittesterotüüpsel viisil – tööriistadeks on lisaks teoooriale väli, lava, inspiratsioon, tööolukorrad, loovus ja spontaanus.

Kasutame konstellatsiooni- ja psühhodraama meetodeid.

Teemad, millest räägime:

  • Millises kontesktis on meeskonnatöö tähtis
  • Mis on esmane – kas eesmärk või suhted
  • Kuidas leida ühist kõiki siduvat eesmärki
  • Mis tagab head suhted, õiged kohad, rollid ja vastutuse meeskonnatöös
  • Mis on õiglane panustamine ja tasakaal meeskonnatöös
  • Mis on tegelikult konfliktide ja arusaamatuste põhjused meeskonnatöös 

Mida ja kuidas teeme?

  • Paneme väljale või lavale meeskonna situatsioonid ja vaatame, kuidas reageerib väli teatud käitumisele või tegevusele
  • Treenime rollivahetuste kaudu arusaamist üksteises toimuvast ja oma käitumise kohandamist ning paindlikkust vastavalt sellele infole

KÜSI LÄHEMALT: