SUPERVISIOON

Alates 2005. aastast olen töötanud  superviisorina väga paljude individuaalklientide-, meeskondade- ja organisatsioonidega. Olen näinud, et supervisioon töötab hästi keeruliste kliendijuhtumite, enda professionaalsusega seotud küsimuste või koostööst tulenevate muredaga. Laiemalt puudutab see  väga erinevaid  valdkondi ning kitsamalt abistavaid  elukutseid, kus igapäevaselt toimuvad kohtumised klentide probleemidega, valu, trauma või kannatusega.  Toimetulekumaailma kõrval  on samavõrd oluline arengumaailm. Ka siin aitab supervisioon edasi. Allpool selgitan lahti, mis on supervisioon oma olemuselt.

Joonis 1. K. London 2018
Joonis 1. K. London 2018

Supervisioon on nõustamine, mille sisuks on kõik tööga seonduv – töö ise, protsess, eesmärgid ja suhted, mille fookuses on indiviidide, tööalaste ülesannete ning organisatsiooni omavaheline interaktsioon.

Supervisiooni kasutamine annab häid tulemusi erinevates tegevusvaldkondades – näiteks  personalitöö-, sotsiaaltöö-, üldhariduse, täiskasvanuhariduse-, tervishoiu-, psühhoteraapia, hoolekandevaldkonnas töötavate inimeste puhul.

Supervisioon sobib kõikidele organisatsioonidele ja meeskondadele, kus on:

  • palju intensiivseid kontakte inimeste vahel nii organisatsiooni siseselt kui suhetes klientidega;
  • organisatsioonis tervikuna või mõningates suured muudatused;
  • palju keerulisi kliente;
  • suur läbipõlemise oht.
Joonis 2. Helsingi Psühhodraama Instituut
Joonis 2. Helsingi Psühhodraama Instituut

Supervisiooni tulemusena:

  • suureneb professionaalne kompetentsus;
  • paraneb kolleegide, juhtide ja klientide vaheline suhtlemine ning koostöö;
  • organisatsiooni eesmärgid saavutatakse efektiivsemalt ja kiiremini;
  • saadakse tagasisidet oma tegevusele;
  • probleemid lahendatakse konstruktiivselt;
  • tõuseb juhtimiskvaliteet.

Klassikaliselt peetakse supervisiooni protsessiks, mis kestab:

  • Individuaaljuhtudel 4-6 sessiooni, vajadusel rohkem.
  • Meeskonna või organisatsiooni supervisioon algab alati eelkohtumisest juhi või juhtkonnaga, mis sisaldab endast tellimuse koostamist, seejärel supervisioonid ning protsess lõpeb kokkuvõte tegemise ja järelkohtumisega. 

Mis supervisioon on ja mida ta ei ole:

Joonis 2. Helsingi Psühhodraama Instituut
Joonis 3. K. London 2018

Supervisiooni saab teha kolmel tasandil:

  1. Individuaalsupervisioon, mis on seotud superviseeritava kliendi juhtumitega või superviseeritava professionaalsusega:
  • töötaja või juhi individuaalne areng ja professionaalse kompetentsuse suurendamine;
  • enesenalüüs ja – reflektsioon keeruliste juhtumite kontekstis – mis sai hästi tehtud, millised on enda arengukohad ja takistused, millised isiklikud dünaamikad segavad olukorra lahendamist, mida teha tulevikus sarnastes olukordades;
  • tööks vajalike oskuste arendamine ja tõhusate lahenduste ning toimimisviiside leidmine;
  • küsimused, mis on setud koostööga ja kollegiaalsete suhetega, oma õige koha leidmine meeskonnas;
  • stressi juhtimine, läbipõlemise ennetamine ja elukestva õppimise toetamine.
  1. 2. Meeskonnatöö tasand, mis on seotud koostöö eesmärkide ja omavaheliste suhetega:
  • meeskonna ühiste eesmärkide leidmine, meeskonnatöö efektiivsuse tõstmine;
  • suhtlemise ja koostöö parendamine kolleegidevahelisese, juhi- ning meeskonnavahelises töös;
  • muudatuste puhul uute eesmärkide defineerimine ja vajadusel uute rollide ning lisafunktsioonide defineerimine, tööprotsessi kvaliteedi, motivatsiooni ja tööga rahulolu tõstmine;
  • probleemide lahendamine koos ressursside ja arenguvõimaluste kaadistamisega, mille tulemusel tehakse uus tegevusplaan;
  • rollide, funktsioonide ja ootuste defineerimine üksteisele meeskonna eesmärkide kontekstis.
  1. Organisatsiooni tasand, mis on seotud eesmärkide ja väärtustega, struktuuri ja funktsioonidega:
  • organisatsiooni eesmärkide seadmine, nende kiirem saavutamine ja arengukohtade defineerimine;
  • töö organisatsiooni missiooni, visiooni ja põhiväärtustega, seatud eesmärkide ja nende saavutamise võimalustega, organisatsioonis vajalike muudatuste defineerimine ja juhtimine;
  • töö organisatsiooni eesmärkide saavutamist takistavate tegurite ja dünaamikatega;
  • organisatsiooni tulemuslikkuse ja efektiivsuse tõstmine nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivste näitajate osas;
  • koostöö edendamine osakondadesiseselt ja -osakondade vahel.

KÜSI LÄHEMALT..